Erakondade toetusprotsendid on hetkel stabiliseerunud
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 34,3%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 19,6% ja Keskerakonda 19,5% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 23. veebruarist 22. märtsini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (11,1%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (6,1%) ning Isamaa (5,6%).
Nädalaga muutusid erakondade toetusprotsendid maksimaalselt 0,3% võrra ning jäid eelmise nädalaga võrreldes samale tasemele. Seega on hetkel peatunud alates eelmise valitsuse lagunemisest kestnud trendid, kus Reformierakond ja EKRE kasvatasid ning Keskerakond, Eesti 200 ja SDE kaotasid toetust.
Reformierakonna edu teisel kohal oleva EKRE ees on 14,7%. Kui kaks nädalat tagasi oli rahvuskonservatiivide edu kolmandal kohal oleva Keskerakonna ees juba 2,2%, siis praegu on kahe erakonna toetus praktiliselt võrdne.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 53,8% ja opositsioonierakondi 31,3%.
| 16.02-15.03.2021
Koondtulemus |
16.02-15.03.2021
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 34,6% | 34,3% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 19,9% | 19,6% |
| Eesti Keskerakond | 19,5% | 19,5% |
| Eesti 200 | 11,1% | 11,1% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 6% | 6,1% |
| Isamaa | 5,3% | 5,6% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 2,2% | 2,3% |
| Muu | 1,4% | 1,5% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4003 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (34,3%) ning sellisel juhul on veamäär 1,46%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,71%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 23.02-01.03, 02.03-08.03, 10.03-15.03 ja 17.03-22.03 ning nendele vastas kokku 4001 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
