Erakondade toetusprotsendid pole suve jooksul praktiliselt muutunud
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 31,3%, Keskerakonda 24,5% ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 16,9% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 1. juunist 6. juulini ning kokku küsitleti 4003 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku. Võrreldes jaanipäeva eelse ajaga pole reitingutes märkimisväärseid muutusi toimunud ning erakondade toetusprotsendid on juba kuu aega püsinud samal tasemel.
Esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond (8,5%), Eesti 200 (8,4%) ning Isamaa (5,6%).
Koalitsioonierakondi toetab kokku 47% ja opositsioonierakondi 39,8% vastajatest.
25.05-22.06
Koondtulemus |
01.06-06.07
Koondtulemus |
|
Eesti Reformierakond | 31% | 31,3% |
Eesti Keskerakond | 24,8% | 24,5% |
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 17,4% | 16,9% |
Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 8,5% | 8,5% |
Eesti 200 | 7,9% | 8,4% |
Isamaa | 5,3% | 5,6% |
Erakond Eestimaa Rohelised | 2,2% | 2,4% |
Eesti Vabaerakond | 0,4% | 0,5% |
Elurikkuse Erakond | 0,6% | 0,4% |
Muu | 1,9% | 1,5% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. See tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest ning maksimaalne statistiline viga on maksimaalselt +/- 1,55%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 01.06-08.06, 09.06-16.06, 16.06-22.06 ja 29.06-06.07 ning nendele vastas kokku 4003 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.