Isamaa kasvatab vähehaaval toetust
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 34%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 21,1%, ja Keskerakonda 17,8% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 1. juunist 4. juulini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Võrreldes jaanipäevale eelnenud tulemustega ei ole kolme kõige populaarsema erakonna reitingutes märkimisväärseid muutuseid toimunud. Tulemused viimase kuu aja lõikes aga näitavad, et Reformierakonna tõus on selgelt peatunud ning EKRE on suutnud oma toetust mõnevõrra parandada. Võrreldes mai lõpu seisuga on EKRE toetus hetkel 1,7 protsendipunkti võrra kõrgem. Keskerakonna toetus on viimase kuu jooksul püsinud 17-18% vahel.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (9,9%), Isamaa (7,7%) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (6,5%). Isamaa toetus liigub jätkuvalt tõusvas trendis, aprilli teisest poolest alates on see tõusnud 2,9 protsendipunkti võrra. Eesti 200 toetus jääb esimest korda alates 2020 aasta novembrist allapoole 10% piiri.
| 24.05-20.06.2022
Koondtulemus |
01.06-04.07.2022
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 34,5% | 34% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 20,9% | 21,1% |
| Eesti Keskerakond | 17,5% | 17,8% |
| Eesti 200 | 10,6% | 9,9% |
| Isamaa | 7,3% | 7,7% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 6,3% | 6,5% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 1,7% | 1,9% |
| Muu | 1,2% | 1,1% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (34%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,47%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks SDE puhul +/-0,76%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 01.06-06.06, 07.06-13.06, 14.06-20.06 ja 27.06-04.07 ning nendele vastas kokku 4001 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
