Isamaa kasvatas toetust ja möödus sotsidest
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 29%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 21,8%, ja Keskerakonda 19,1% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 24. jaanuarist 20. veebruarini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Reformierakonna toetus jätkuvalt vähehaavalt langeb ning võrreldes detsembri algusega on peaministripartei toetus hetkel 4,6 protsendipunkti võrra madalam. EKRE toetus on viimase kahe nädalaga tõusnud 1,1 protsendipunkti võrra ning vahe Reformierakonnaga on 7,2 protsendipunkti. Keskerakonnal ei ole viimaste tulemuste põhjal õnnestunud oma toetust rohkem kasvatada ning vahe EKRE-ga on 2,7 protsendipunkti.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (10,3%), Isamaa (8,4%) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (6,9%). Isamaa toetus tõusis nädalaga 1,3 protsendipunkti võrra ning reitingutabelis tõusti sotside ette populaarsuselt viiendaks erakonnaks.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 44,3% ja opositsioonierakondi 40,9% vastajatest.
Kui Riigikogu valimised toimuksid täna, siis saaks sellises Riigikogus Reformierakond 33 kohta, EKRE 24 kohta, Keskerakond 20 kohta, Eesti 200 10 kohta, Isamaa 8 kohta ning Sotsiaaldemokraadid 6 kohta.
| 17.01-13.02.2023
Koondtulemus |
24.01-20.02.2023
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 29,7% | 29% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 21% | 21,8% |
| Eesti Keskerakond | 19,8% | 19,1% |
| Eesti 200 | 11% | 10,3% |
| Isamaa | 7,1% | 8,4% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 7,2% | 6,9% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 1,6% | 1,8% |
| Erakond Parempoolsed | 1,5% | 1,6% |
| Muu | 1% | 1% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (29%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,79%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks SDE puhul +/-1%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 24.01-30.01, 31.01-06.02, 07.02-13.02 ja 14.02-20.02 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
