Isamaa liigub tõusvas trendis, toetust kasvatas ka EKRE
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 34,5%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 20,9%, ja Keskerakonda 17,5% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 24. maist 20. juunini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Liidrikohal oleva Reformierakonna toetus nädalaga märkimisväärselt ei muutunud, samal ajal tõusis teisel kohal oleva EKRE toetus 1,1 protsendipunkti võrra. Kahe erakonna vahe viimaste tulemuste põhjal on nüüd 13,6 protsendipunkti. Populaarsuselt kolmas on Keskerakond, kelle toetus samuti nädalaga oluliselt ei muutunud.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (10,6%), Isamaa (7,3%) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (6,3%). Eesti 200 toetus on jätkuvalt langustrendis ning on madalaimal tasemel alates 2020. aasta novembrist. Samal ajal liigub tõusvas trendis Isamaa, kes on viimase kahe kuuga oma toetust kasvatanud 2,5 protsendipunkti võrra.
| 16.05-13.06.2022
Koondtulemus |
24.05-20.06.2022
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 34,8% | 34,5% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 19,8% | 20,9% |
| Eesti Keskerakond | 17,9% | 17,5% |
| Eesti 200 | 11,2% | 10,6% |
| Isamaa | 7,1% | 7,3% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 6,4% | 6,3% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 1,7% | 1,7% |
| Muu | 1,1% | 1,2% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (34,5%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,47%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks SDE puhul +/-0,75%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 24.05-30.05, 01.06-06.06, 07.06-13.06 ja 14.06-20.06 ning nendele vastas kokku 4001 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
