Isamaa möödus reitingutabelis Eesti 200-st
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 33,7%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 19,6%, ja Keskerakonda 16,7% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 5. juulist 1. augustini ning kokku küsitleti 4006 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Esikolmikus nädalaga olulisi muutusi ei toimunud ning Reformierakonna suur edu järgnevate ees püsib. EKRE jääb peaministriparteist 14,1 protsendipunkti kaugusele ning Keskerakond EKRE-st 2,9 protsendipunkti kaugusele.
Esikolmikule järgnevad Isamaa (9,4%), Eesti 200 (9,3%), ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (8,6%).
Viimaste tulemuste põhjal on Isamaa tõusnud napilt Eesti 200 ette populaarsuselt neljandaks erakonnaks. Pikalt langustrendis olnud Eesti 200 toetus on praegu 10,4 protsendipunkti võrra madalam kui märtsi alguses. Neile järgneb SDE, kes on viimase viie nädalaga oma toetust kasvatanud 2,3 protsendipunkti võrra.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 51,7% ja opositsioonierakondi 36,3% vastajatest.
27.06-25.07.2022
Koondtulemus |
05.07-01.08.2022
Koondtulemus |
|
Eesti Reformierakond | 33,2% | 33,7% |
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 19,3% | 19,6% |
Eesti Keskerakond | 17,1% | 16,7% |
Isamaa | 9,1% | 9,4% |
Eesti 200 | 10,2% | 9,3% |
Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 8,4% | 8,6% |
Erakond Eestimaa Rohelised | 1,6% | 1,6% |
Muu | 1,1% | 1,1% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (33,7%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,46%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks SDE puhul +/-0,87%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 05.07-11.07, 12.07-18.07, 19.07-25.07 ja 25.07-01.08 ning nendele vastas kokku 4006 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.