Isamaa toetus on rekordtasemel
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 31,2%, Reformierakonda 17% ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 16,9% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 20. jaanuarist 16. veebruarini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Liidrikohal oleva Isamaa toetus on kõrgeimal tasemel alates 2019. aasta algusest, kui Norstat erakondliku eelistuse küsitlustega alustas. Reformierakonna ja Isamaa toetuse vahe on 14,2 protsendipunkti ning EKRE toetus on Reformierakonnaga praktiliselt võrdne.
Esikolmikule järgnevad Keskerakond (13,2%) ja SDE (11,6%) ning parlamendierakondadest kõige madalama toetusega on Eesti 200 (2,5%). Keskerakonna toetus on viimase nelja nädalaga langenud 1,9 protsendipunkti võrra.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 31,1% ning opositsioonierakondi 61,3% vastajatest.
| 13.01-09.02.2025
Koondtulemus |
20.01-16.02.2025
Koondtulemus |
|
| Isamaa | 30,7% | 31,2% |
| Eesti Reformierakond | 16,8% | 17% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 16,8% | 16,9% |
| Eesti Keskerakond | 14,1% | 13,2% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 11,3% | 11,6% |
| Erakond Parempoolsed | 4,7% | 4,4% |
| Eesti 200 | 2,5% | 2,5% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 0,8% | 1,1% |
| Erakond KOOS | 1,1% | 1% |
| Muu | 1,2% | 1,1% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Isamaa toetajad (31,2%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,75%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,59%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 20.01-26.01, 27.01-02.02, 03.02-09.02 ja 10.02-16.02 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses, kus telefoniküsitlusele vastanud moodustavad valdava enamuse. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
