Isamaa toetus on tõusnud viimase kolme aasta kõrgeimale tasemele
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 33,7%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 20,6%, ja Keskerakonda 16,7% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 7. juunist 11. juulini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Liidrikohal oleva Reformierakonna ja teisel kohal oleva EKRE toetus nädalaga märkimisväärselt ei muutunud. Kolmandal kohal oleva Keskerakonna toetus langes nädalaga 1,1 protsendipunkti võrra.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (10,2%), Isamaa (8,6%) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,2%).
Isamaa toetus liigub jätkuvalt tõusvas trendis. Alates aprilli teisest poolest Isamaa toetus kasvanud 3,8 protsendipunkti võrra ning praegusest kõrgem oli see viimati 2019. aasta juulis ehk kolm aastat tagasi.
Summaarne toetus koalitsiooni moodustavatel erakondadel on 49,5% ning praeguse seisuga opositsiooni jäävatel erakondadel 37,3%.
| 01.06-04.07.2022
Koondtulemus |
07.06-11.07.2022
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 34% | 33,7% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 21,1% | 20,6% |
| Eesti Keskerakond | 17,8% | 16,7% |
| Eesti 200 | 9,9% | 10,2% |
| Isamaa | 7,7% | 8,6% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 6,5% | 7,2% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 1,9% | 1,8% |
| Muu | 1,1% | 1,2% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (33,7%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,46%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks SDE puhul +/-0,8%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 07.06-13.06, 14.06-20.06, 27.06-04.07 ja 05.07-11.07 ning nendele vastas kokku 4001 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
