Isamaa toetus ületab koalitsioonierakondade koondtoetust

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 30,7%, Reformierakonda 16,8% ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 16,8% valimisõiguslikest kodanikest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 13. jaanuarist 9. veebruarini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.

Liidrikohal oleva Isamaa ja teisel kohal oleva Reformierakonna toetus nädalaga märkimisväärselt ei muutunud. EKRE toetus on viimase kahe kuuga tõusnud natuke enam kui 4 protsendipunkti võrra ning on nüüd täpselt võrdne Reformierakonna toetusega. Isamaa edu Reformierakonna ja EKRE ees on 13,9 protsendipunkti.

Esikolmikule järgnevad Keskerakond (14,1%) ja SDE (11,3%) ning parlamendierakondadest kõige madalama toetusega on Eesti 200 (2,5%). Eesti 200 toetust on Norstati erakondliku eelistuse küsitlustes jälgitud peaaegu erakonna asutamisest alates ning see pole kordagi varem olnud nii madal.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 30,6% ning opositsioonierakondi 61,6% vastajatest. Koalitsioonierakondade summaarne toetus ei ole alates 2019. aasta algusest kordagi nii madal olnud. Reformierakonna, Eesti 200 ja SDE summaarne toetus on hetkel napilt madalam kui Isamaa toetus ning see on Norstati erakondliku eelistuse küsitluste 6-aastase ajaloo jooksul esmakordne juhtum, kui koalitsioonierakondade koondtoetus jääb alla juhtiva opositsioonierakonna toetusele.

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Isamaa toetajad (30,7%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,75%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,59%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest.

Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 13.01-19.01, 20.01-26.01, 27.01-02.02 ja 03.02-09.02 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses, kus telefoniküsitlusele vastanud moodustavad valdava enamuse. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel