Keskerakond kaotas toetust, Reformierakond ja EKRE liiguvad jätkuvalt tõusvas trendis
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 33,3%, Keskerakonda 19,3% ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 18,6% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 18. jaanuarist 15. veebruarini ning kokku küsitleti 4003 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Reformierakonna toetus kasvas nädalaga 1,4% võrra ning viie nädalaga on peaministripartei reiting tõusnud 4,9% võrra. Keskerakonna toetus langes nädalaga 1,2% võrra. EKRE toetus on kaheksa nädalat kestnud tõusu jooksul suurenenud 5% võrra.
Keskerakonna edu EKRE ees on 0,7%, mis on kõige väiksem vahe viimase kahe aasta jooksul ning nende kahe erakonna toetus on praktiliselt võrdsustunud.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (14%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (6,3%) ning Isamaa (5,3%). SDE toetus on madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 52,6% ja opositsioonierakondi 30,2%.
| 12.01-08.02.2021
Koondtulemus |
18.01-15.02.2021
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 31,9% | 33,3% |
| Eesti Keskerakond | 20,5% | 19,3% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 17,9% | 18,6% |
| Eesti 200 | 14,1% | 14% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 6,4% | 6,3% |
| Isamaa | 5,8% | 5,3% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 2,3% | 2,1% |
| Muu | 1,1% | 1,1% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4003 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (30,7%) ning sellisel juhul on veamäär 1,46%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,69%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 18.01-25.01, 26.01-01.02, 02.02-08.02 ja 09.02-15.02 ning nendele vastas kokku 4003 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
