Keskerakond langes neljandaks, Reformierakond taastas liidirpositsiooni
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 24%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 21,5%, ja Eesti 200 19,2% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 1 – 28. veebruarini ning kokku küsitleti 4006 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Reformierakonna toetus tõusis nädalaga 2 protsendipunkti võrra ning peaministripartei taastas liidripositsiooni. Eelmisel nädalal napilt liidripositsiooni hoidnud EKRE on nüüd teisel kohal ja vahe Reformierakonnaga on 2,5 protsendipunkti. Eesti 200 kasvatas nädalaga oma toetust 1,1 protsendipunkti võrra ning tõusis populaarsuselt kolmandaks erakonnaks. Eesti 200 toetus pole Norstati reitingutes varem nii kõrge olnud.
Esikolmikule järgnevad Keskerakond (17,9%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,9%) ning Isamaa (7,3%). Keskerakonna toetus langes nädalaga 1,8 protsendipunkti võrra.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 41,9% ja opositsioonierakondi 36,7% vastajatest.
| 25.01-21.02.2022
Koondtulemus |
01.02-28.02.2022
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 22% | 24% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 22,7% | 21,5% |
| Eesti 200 | 18,1% | 19,2% |
| Eesti Keskerakond | 19,7% | 17,9% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 7,6% | 7,9% |
| Isamaa | 7,4% | 7,3% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 1,9% | 1,7% |
| Muu | 0,6% | 0,5% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (24%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,32%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,81%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 01.02-07.02, 08.02-14.02, 15.02-21.02 ja 22.02-28.02 ning nendele vastas kokku 4008 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
