Keskerakonna toetus liigub tõusvas ning EKRE toetus langevas trendis
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 32,7%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 25,5%, ja Keskerakonda 16% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 26. oktoobrist 21. novembrini ning kokku küsitleti 4003 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Kui liidrikohal oleva Reformierakonna toetus viimastel nädalatel märkimisväärselt muutunud ei ole, siis olulisemad trendid on näha teisel kohal oleva EKRE ja kolmandal kohal oleva Keskerakonna toetuse puhul. EKRE toetus on viimase viie nädalaga langenud 2 protsendipunkti võrra ning Keskerakonna toetus on viimase nelja nädalaga tõusnud 2,8 protsendipunkti võrra.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (8,7%), Isamaa (7,6%) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (6,5%).
Koalitsioonierakondi toetab kokku 46,8% ja opositsioonierakondi 41,5% vastajatest.
Kui valimised peaksid toimuma täna, siis valitud Riigikogus oleks Reformierakonnal 36 kohta, EKRE-l 28 kohta, Keskerakonnal 16 kohta, Eesti 200 8 kohta, Isamaal 7 kohta ning Sotsiaaldemokraatidel 6 kohta.
| 18.10-14.11.2022
Koondtulemus |
26.10-21.11.2022
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 33,2% | 32,7% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 26,1% | 25,5% |
| Eesti Keskerakond | 15,3% | 16% |
| Eesti 200 | 8,7% | 8,7% |
| Isamaa | 7,2% | 7,6% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 6,5% | 6,5% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 0,9% | 1,1% |
| Erakond Parempoolsed | 0,9% | 0,8% |
| Muu | 1,2% | 1,1% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (32,7%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,98%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks SDE puhul +/-1.04%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 26.10-31.10, 01.11.06.11, 08.11-14.11 ja 15.11-21.11 ning nendele vastas kokku 4003 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
