Keskerakonna toetus on kerges langustrendis
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 22,7%, Reformierakonda 22% ja Keskerakonda 19,7% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 25. jaanuarist 21. veebruarini ning kokku küsitleti 4008 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Kuigi nädalaga erakondade toetusprotsendid märkimisväärselt ei muutunud, siis viimase kahe nädalaga on mõnevõrra nõrgenenud Keskerakonna positsioon.
Liidrikohal jätkab EKRE, kellel on napp edu Reformierakonna ees. Kahe erakonna vahe on 0,7 protsendipunkti. Viimase kahe nädalaga oma toetusest 1,5 protsendipunkti kaotanud Keskerakond jääb EKRE-st 3 ja Reformierakonnast 2,3 protsendipunkti kaugusele ning edu neljandal kohal oleva Eesti 200 ees on 1,6 protsendipunkti.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (18,1%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,6%) ning Isamaa (7,4%).
Koalitsioonierakondi toetab kokku 41,7% ja opositsioonierakondi 37,7% vastajatest.
| 18.01-14.02.2022
Koondtulemus |
25.01-21.02.2022
Koondtulemus |
|
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 22,4% | 22,7% |
| Eesti Reformierakond | 21,7% | 22% |
| Eesti Keskerakond | 20,6% | 19,7% |
| Eesti 200 | 18,2% | 18,1% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 7,7% | 7,6% |
| Isamaa | 7,3% | 7,4% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 1,6% | 1,9% |
| Muu | 0,5% | 0,6% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks EKRE toetajad (23,7%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,3%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,81%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 25.01-31.01, 01.02-07.02, 08.02-14.02 ja 15.02-21.02 ning nendele vastas kokku 4008 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
