Keskerakonna toetus on kõrgeimal tasemel pärast valimisi
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Värskete tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 34,9%, Keskerakonda 24% ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 16,6% valimisõiguslikest kodanikest. Keskerakonna toetus oli Norstati reitingute põhjal viimati nii kõrge vahetult enne märtsis toimunud valimisi.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 9. oktoobrist 5. novembrini ning kokku küsitleti 4008 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,5%), Isamaa (6,1%) ja Eesti 200 (5%). SDE ja Isamaa reiting liigub jätkuvalt langevas trendis ning mõlema erakonna toetus on madalaimal tasemel selle aasta tulemuste võrdluses.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 46,7% vastajatest ning opositsioonierakondi 42,4% vastajatest.
| 01.10-28.10
Koondtulemus |
09.10-05.11
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 34,9% | 34,9% |
| Eesti Keskerakond | 23,6% | 24% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 16,4% | 16,6% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 7,8% | 7,5% |
| Isamaa | 6,3% | 6,1% |
| Eesti 200 | 5,3% | 5% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 2,6% | 2,9% |
| Eesti Vabaerakond | 0,6% | 0,5% |
| Elurikkuse Erakond | 0,7% | 0,3% |
| Muu | 1,5% | 1,7% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. See tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest ning statistiline viga on +/- 1,55%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest maksimaalselt vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 09.10-14.10, 15.10-21.10, 22.10-28.10 ja 29.10-05.11 ning nendele vastas kokku 4008 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
