Keskerakonna toetus on langenud rekordiliselt madalale tasemele
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 30,1%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 24,5% ja Keskerakonda 16,8% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 6. juulist 2. augustini ning kokku küsitleti 4003 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Kui liidrikohal oleva Reformierakonna toetus nädalaga ei muutunud, siis jätkus teisel kohal oleva EKRE tõus ning kolmandal kohal oleva Keskerakonna langus. EKRE toetus on kõrgeimal tasemel ning Keskerakonna toetus madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest, kui uuringufirma Norstat erakondliku eelistuse küsitlustega alustas.
Reformierakonna edu EKRE ees on 5,6% ning EKRE edu Keskerakonna ees 7,7%. EKRE edu Keskerakonna ees pole varem nii suur olnud.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (12,8%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,8%) ning Isamaa (6%).
Koalitsioonierakondi toetab kokku 46,9% ja opositsioonierakondi 37,7%.
| 28.06-27.07.2021
Koondtulemus |
06.07-02.08.2021
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 30,2% | 30,1% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 23,7% | 24,5% |
| Eesti Keskerakond | 17,4% | 16,8% |
| Eesti 200 | 12,6% | 12,8% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 7,1% | 7,2% |
| Isamaa | 6% | 6% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 1,6% | 1,5% |
| Muu | 1,4% | 1% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (30,1%) ning sellisel juhul on veamäär 1,42%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,74%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 06.07-12.07, 13.07-19.07, 20.07-27.07 ja 27.07-02.08 ning nendele vastas kokku 4003 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
