Keskerakonna toetus on langenud rekordmadalale tasemele
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 25,8%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 20,8%, ja Eesti 200 19,7% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 8. veebruarist 7. märtsini ning kokku küsitleti 4005 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Reformierakonna toetus tõusis nädalaga 1,8 protsendipunkti võrra ning viimase nelja nädalaga on peaministripartei oma toetust kasvatanud 4,5 protsendipunkti võrra. Teisel kohal olev EKRE jääb Reformierakonnast 5 protsendipunkti kaugusele ja kolmandal kohal olev Eesti 200 6,1 protsendipunkti kaugusele. Eesti 200 toetus pole varem nii kõrge olnud.
Esikolmikule järgnevad Keskerakond (16,6%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,9%) ning Isamaa (6,8%). Nädalaga 1,3 ja viimase nelja nädalaga 4,6 protsendipunkti langenud Keskerakonna toetus on nüüd madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest, kui Norstat erakondliku eelistuse küsitlustega alustas.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 42,4% ja opositsioonierakondi 35,5% vastajatest.
| 01.02-28.02.2022
Koondtulemus |
08.02-07.03.2022
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 24% | 25,8% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 21,5% | 20,8% |
| Eesti 200 | 19,2% | 19,7% |
| Eesti Keskerakond | 17,9% | 16,6% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 7,9% | 7,9% |
| Isamaa | 7,3% | 6,8% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 1,7% | 1,7% |
| Muu | 0,5% | 0,7% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (25,8%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,36%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,78%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 08.02-14.02, 15.02-21.02, 22.02-28.02 ja 01.03-07.03 ning nendele vastas kokku 4005 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
