Keskerakonna toetus tõusis kõrgeimale tasemele pärast valimisi
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 31%, Keskerakonda 24,4% ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 16,7% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 26. veebruarist 23. märtsini ning kokku küsitleti 4002 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku. Reformierakond jätkab liidrina, kuid vahe Keskerakonnaga on vähenenud 6,6%-ni ning nii väike pole see pärast eelmisel aasta 3. märtsil toimunud Riigikogu valimisi veel olnud.
Esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond (8,1%), Eesti 200 (8%) ning Isamaa (6%).
Koalitsioonierakondi toetab kokku 47,1% ja opositsioonierakondi 39,1% vastajatest. Opositsiooni toetus on langenud kuus nädalat järjest ning pole samuti nii madal pärast valimisi olnud.
| 19.02-16.03
Koondtulemus |
26.02-23.03
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 31,6% | 31% |
| Eesti Keskerakond | 23% | 24,4% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 17% | 16,7% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 8,5% | 8,1% |
| Eesti 200 | 8,2% | 8% |
| Isamaa | 6,4% | 6% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 2,4% | 2,5% |
| Elurikkuse Erakond | 0,6% | 0,6% |
| Eesti Vabaerakond | 0,4% | 0,4% |
| Muu | 1,9% | 2,3% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. See tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest ning statistiline viga on +/- 1,55%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest maksimaalselt vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 26.02-02.03, 04.03-09.03, 10.03-16.03 ja 18.03-23.03 ning nendele vastas kokku 4002 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
