Keskerakonna toetuse langus peatus 20 protsendil
03.04.2019
MTÜ Ühiskonnauuringute instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Värskeimad tulemused koondavad nelja valimistele järgnenud nädala küsitlused ning näitavad muudatusi reitingutes koalitsioonikõneluste ajal. Võrreldes erakondade toetusprotsentidega vahetult enne valimisi on valimiste järgsel perioodil kasvanud Reformierakonna ja Eesti 200 toetus ning kahanenud Keskerakonna ja Isamaa toetus.
Viimased koondtulemused võtavad kokku 4.-29. märtsini toimunud küsitlused ning seega hõlmavad esmakordselt vaid valimistele järgnenud perioodi, mille jooksul peamiseks erakondade toetust mõjutavaks sündmuseks on olnud koalitsioonikõnelused Keskerakonna, EKRE ja Isamaa vahel. Koalitsioonikõnelustel on olnud märkimisväärne mõju eelkõige Reformierakonna ja Keskerakonna toetusele ning kahe erakonna toetuse erinevus on juba ligi 13%. Lisaks on toetust kasvatanud Eesti 200.
Reformierakonna toetus on võrreldes viimaste valimistele eelnenud reitingutega kasvanud 3,7% ning on hetkel 33%. Samal ajal on Keskerakonna toetus langenud 3,6% ning on hetkel 20,4%. EKRE toetus püsib stabiilsena ning hetkel annaks oma hääle nende poolt 17,4% eelistust omavatest valimisõiguslikest kodanikest. Kergelt langevat trendi näitab ka Isamaa ja SDE toetus, mis on vastavalt 9,8% ja 9,4%. Võrreldes valimistele eelnenud reitingutele on oma toetust lisaks Reformierakonnale suutnud kasvatada ka Eesti 200, kelle poolt annaks praegu oma hääle 6% valijatest.
| 04.03-29.03 Koondtulemus | 11.03-08.04 Koondtulemus | |
| Eesti Keskerakond | 20,4% | 20,8% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 17,4% | 16,5% |
| Eesti Reformierakond | 33% | 33,4% |
| Isamaa | 9,8% | 10% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 9,4% | 9,1% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 1,8% | 2,1% |
| Eesti Vabaerakond | 0,7% | 0,6% |
| Eesti 200 | 6% | 6% |
| Elurikkuse erakond | 0,9% | 0,8% |
| Muu | 0,4% | 0,3% |
Valimistele eelnenud perioodiga võrreldes on Keskerakond kaotanud hääli praktiliselt kõigis sotsiaal-demograafilistes gruppides ning ei saa öelda, et nende toetuse langus põhineb ühe või kahe grupi toetuse äralangemisel. Samal ajal on Reformierakond oma toetust kasvatanud paljudes gruppides, kuid eriti silmapaistvalt muust rahvusest vastajate seas. Kui enne valimisi toetas Reformierakonda 6% mitte-eestlastest, siis valimistejärgsel perioodil on toetus antud grupis tõusnud 13% peale.
Viimase kahe nädala tulemused näitavad, et hetkel on Keskerakonna toetuse langus peatunud ning Reformierakonna toetuse kasv aeglustumas. Tulevikutrende mõjutab kindlasti see, milline koalitsioonileping lõpuks sõlmitakse ning milline on avalikkuse tagasiside sõlmitavale lepingule.
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS enamasti keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. See tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest ning statistiline viga on +/- 1,55%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. 4000. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest maksimaalselt vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 05.03-10.03, 11.03-15.03, 18.03-24.03, 25.03-29.03 ning nendele vastas kokku 4031 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
