Keskerakonna tõus pöördus languseks

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 32,8%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 25%, ja Keskerakonda 15,5% valimisõiguslikest kodanikest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 22. novembrist 19. detsembrini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.

Liidrikohal jätkab Reformierakond, kelle edu teisel kohal oleva EKRE ees on 7,8 protsendipunkti. EKRE edu kolmandal kohal oleva Keskerakonna ees on 9,5 protsendipunkti.

Kui alates oktoobri lõpust olid kaks peamist trendi EKRE toetuse langus ning Keskerakonna toetuse tõus, siis viimase kahe nädala tulemuste põhjal on mõlemad trendid selgelt peatunud. Võrreldes kahe nädala taguste tulemustega on EKRE toetus praegu 1 protsendipunkti võrra kõrgem ja Keskerakonna toetus 1,2 protsendipunkti võrra madalam.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (9,7%), Isamaa (6,9%) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (6,6%).

Koalitsioonierakondi toetab kokku 46,6% ja opositsioonierakondi 40,5% vastajatest.

Kui Riigikogu valimised peaksid toimuma täna, siis saaks Reformierakond 37 kohta, EKRE 27 kohta, Keskerakond 16, Eesti 200 9 ning Isamaa ja Sotsiaaldemokraadid mõlemad 6 kohta.

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (32,8%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,89%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks SDE puhul +/-1%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.

Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 22.11-28.11, 29.11-05.12, 06.12-12.12 ja 13.12-19.12 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.