Keskerkonna toetus langes rekordmadalale tasemele
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 31,7%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 27,5%, ja Keskerakonda 14,1% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 20. septembrist 17. oktoobrini ning kokku küsitleti 4003 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Liidrikohal püsib Reformierakond, kelle toetus on viimase kolme nädalaga tõusnud 1,7 protsendipunkti võrra. Teisel kohal on EKRE, kelle toetus on kõrgeimal tasemel alates 2019. aasta algusest. Kahte populaarseimat erakonda lahutab 4,2 protsendipunkti.
Suurima muutuse tegi nädalaga kolmandal kohal oleva Keskerakonna toetus, mis langes nädalaga 1,3 protsendipunkti võrra. Keskerakonna toetus ei ole Norstati küsitlustes varem nii madal olnud ning vahe EKRE-ga on juba 13,4 protsendipunkti.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (9,2%), Isamaa (7,4%) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (6,6%).
Koalitsioonierakondi toetab kokku 45,7% ja opositsioonierakondi 41,6% vastajatest.
Kui Riigikogu valimised peaksid toimuma täna, siis saaks Reformierakond 35 kohta, EKRE 30 kohta, Keskerakond 14 kohta, Eesti 200 9 kohta, Isamaa 7 kohta ning Sotsiaaldemokraadid 6 kohta.
| 13.09-10.10.2022
Koondtulemus |
20.09-17.10.2022
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 31,2% | 31,7% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 27,4% | 27,5% |
| Eesti Keskerakond | 15,4% | 14,1% |
| Eesti 200 | 9,2% | 9,2% |
| Isamaa | 6,6% | 7,4% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 6,5% | 6,6% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 1,4% | 1,5% |
| Erakond Parempoolsed | 0,9% | 0,6% |
| Muu | 1,4% | 1,2% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (31,7%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,44%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks SDE puhul +/-0,77%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 20.09-26-09, 27.09-03.10, 04.10-10.10 ja 20.09-17.10 ning nendele vastas kokku 4003 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
