Nädalaga erakondade toetusprotsendid märkimisväärselt ei muutunud
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 28,6%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 22%, ja Eesti 200 17,5% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 8. märtsist 4. aprillini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Nädalaga erakondade toetusprotsendid märkimisväärselt ei muutunud ning peatus ka Reformierakonna seitse nädalat kestnud tõus. Liidrikohal oleva Reformierakonna edu teisel kohal oleva EKRE ees on hetkel 6,6 protsendipunkti. Kolmandal kohal on Eesti 200, kes jääb EKRE-st 4,5 protsendipunkti kaugusele.
Esikolmikule järgnevad Keskerakond (17,1%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,1%) ning Isamaa (5%). Isamaa toetus on viimase kuue nädalaga langenud 2,4 protsendipunkti võrra ning on madalaimal tasemel alates eelmise aasta maist.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 45,7% ja opositsioonierakondi 34,1% vastajatest.
01.03-28.03.2022
Koondtulemus |
08.03-04.04.2022
Koondtulemus |
|
Eesti Reformierakond | 29% | 28,6% |
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 21,4% | 22% |
Eesti 200 | 17,7% | 17,5% |
Eesti Keskerakond | 16,5% | 17,1% |
Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 7,4% | 7,1% |
Isamaa | 5,5% | 5% |
Erakond Eestimaa Rohelised | 1,3% | 1,7% |
Muu | 1,2% | 1% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (28,6%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,4%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,68%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 08.03-14.03, 14.03-18.03, 21.03-28.03 ja 28.03-04.04 ning nendele vastas kokku 4001 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.