Nädalaga kaotas toetust Reformierakond

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 33,5%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 21,8%, ja Keskerakonda 16,3% valimisõiguslikest kodanikest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 25. juulist 22. augustini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.

Reformierakonna toetus on ühe protsendipunkti võrra madalam kui nädal tagasi. EKRE toetus on hetkel kahe protsendipunkti võrra kõrgem, kui augusti alguses ning kahte kõige populaarsemat erakonda lahutab praegu 11,7 protsendipunkti. Keskerakonna toetus on viimased neli nädalat püsinud 16% juures.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (9,1%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (8,3%) ning Isamaa (8%).

Kolm järgmist erakonda on viimastel nädalatel omavahel pidevalt reitingutabelis kohti vahetanud ning viimaste tulemuste põhjal on Eesti 200 taas möödunud Isamaast ja SDE-st ning on hetkel populaarsuselt neljandal kohal.

Parempoolseid on olnud võimalik küsitluses valida ainult viimasel nädalal ning seega kajastub uue erakonna toetus koondtulemustes alles kolme nädala pärast. Ühe nädala tulemuste põhjal (valim 1000) on Parempoolsete toetus hetkel 0,9%.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 49,8% ja opositsioonierakondi 38,1% vastajatest. Esimest korda pärast Kaja Kallase teise valitsuse ametisse astumist jääb koalitsioonierakondade summaarne toetus allapoole 50% piiri.

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (33,5%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,47%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,84%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.

Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 02.08-08.08, 09.08-15.08, 16.08-22.08 ja 23.08-29.08 ning nendele vastas kokku 4001 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.