Nädalaga tõusis EKRE ja langes Keskerakonna toetus
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 31,2%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 21,5% ja Keskerakonda 18,6% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 27. aprillist 25. maini ning kokku küsitleti 4002 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
EKRE toetus tõusis nädalaga 1,2% võrra ning rahvuskonservatiivide toetus on kõrgeimal tasemel alates 2019. aasta algusest, kui uuringufirma Norstat erakondliku eelistuse küsitlustega alustas. Keskerakonna toetus langes nädalaga 1,3% võrra. EKRE edu Keskerakonna ees on nüüd 2,9% ning see pole varem nii suur olnud.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (13,5%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,4%) ning Isamaa (4,9%). Esimest korda alates eelmise aasta oktoobrist jäi Isamaa toetus alla 5%.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 49,8% ja opositsioonierakondi 33,8%. Praeguste koalitsioonierakondade summaarne toetus on esimest korda langenud alla 50%.
| 20.04-17.05.2021
Koondtulemus |
27.04-25.05.2021
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 31,4% | 31,2% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 20,3% | 21,5% |
| Eesti Keskerakond | 19,9% | 18,6% |
| Eesti 200 | 13,1% | 13,5% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 7,3% | 7,4% |
| Isamaa | 5% | 4,9% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 1,6% | 1,7% |
| Muu | 1,4% | 1,2% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (31,2%) ning sellisel juhul on veamäär 1,44%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,67%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 27.04-03.05, 04.05-10.05, 12.05-17.05 ja 19.05-25.05 ning nendele vastas kokku 4002 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
