Opositsiooni toetus on langustrendis
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 32,6%, Keskerakonda 21,4% ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 17,5% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 4. veebruarist 2. märtsini ning kokku küsitleti 4004 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (8,3%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,9%) ning Isamaa (6,6%).
Nädalaga ühegi erakonna toetus märkimisväärselt ei muutunud, kuid viimase 3-4 nädala jooksul on kerges languses püsinud Reformierakonna ja SDE toetus.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 45,5% ja opositsioonierakondi 40,5% vastajatest. Opositsiooni toetus oli viimati nii madalal tasemel vahetult pärast 3. märtsil 2019 toimunud Riigikogu valimisi.
| 28.01-25.02
Koondtulemus |
04.02-02.03
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 33,1% | 32,6% |
| Eesti Keskerakond | 20,5% | 21,4% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 17,5% | 17,5% |
| Eesti 200 | 9% | 8,3% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 8,7% | 7,9% |
| Isamaa | 6,6% | 6,6% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 2,7% | 2,8% |
| Elurikkuse Erakond | 0,7% | 0,5% |
| Eesti Vabaerakond | 0,4% | 0,5% |
| Muu | 0,8% | 1,9% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. See tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest ning statistiline viga on +/- 1,55%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest maksimaalselt vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 04.02-11.02, 13.02-18.02, 19.02-25.02 ja 26.02-02.03 ning nendele vastas kokku 4004 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
