Reformierakond kaotas nädalaga veel toetust ning EKRE liidripositsioon muutus kindlamaks
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 24,5%, Reformierakonda 22% ja Keskerakonda 20,5% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 2. – 8. novembrini ning kokku küsitleti 4002 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Enim muutus nädalaga Reformierakonna toetus, mis langes 1,2 protsendipunkti võrra ning on madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest. Peaministripartei jääb nüüd liidrikohal olevast EKRE-st 2,5 protsendipunkti kaugusele ning nii suur pole EKRE edu veel olnud. Kolmandal kohal olev Keskerakond jääb Reformierakonnast 1,6 protsendipunkti kaugusele, mis on väikseim vahe alates 2019. aasta veebruarist.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (13,8%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (8,3%) ning Isamaa (8,2%). Esimest korda pärast 2019. aasta augustit on Isamaa toetus tõusnud üle 8% piiri.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 42,4% ja opositsioonierakondi 41% vastajatest. Koalitsioonierakondade summaarne toetus pole praeguse valitsuse ametisoleku ajal veel nii madal olnud.
05.10-02.11.2021
Koondtulemus |
13.10-08.11.2021
Koondtulemus |
|
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 23,8% | 24,5% |
Eesti Reformierakond | 23,2% | 22% |
Eesti Keskerakond | 20,3% | 20,4% |
Eesti 200 | 13,6% | 13,8% |
Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 8,1% | 8,3% |
Isamaa | 7,9% | 8,2% |
Erakond Eestimaa Rohelised | 1,7% | 1,7% |
Muu | 1,4% | 1,1% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks EKRE toetajad (24,5%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,33%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,85%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 13.10-18.10, 20.10-25.10, 27.10-02.11 ja 02.11-08.11 ning nendele vastas kokku 4004 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.