Reformierakond kasvatas toetust, Keskerakonna toetus on jätkuvalt languses
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 33,1%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 27,3%, ja Keskerakonda 13,2% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 27. septembrist 25. oktoobrini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Reformierakonna toetus tõusis nädalaga 1,4 protsendipunkti võrra ning viimase nelja nädalaga on see tõusnud 3,1 protsendipunkti võrra. EKRE toetus nädalaga märkimisväärselt ei muutunud ning kahte kõige populaarsemat erakonda lahutab hetkel reitingutabelis 5,8 protsendipunkti. Kolmandal kohal oleva Keskerakonna toetus on viimase nelja nädalaga langenud 3,1 protsendipunkti võrra ning on madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (9%), Isamaa (7,6%) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (6,5%).
Koalitsioonierakondi toetab kokku 47,2% ja opositsioonierakondi 40,5% vastajatest.
Kui Riigikogu valimised peaksid toimuma täna, siis saaks Reformierakond Riigikogus 37 kohta, EKRE 30 kohta, Keskerakond 13 kohta, Eesti 200 8 kohta, Isamaa 7 kohta ning Sotsiaaldemokraadid 6 kohta.
20.09-17.10.2022
Koondtulemus |
27.09-25.10.2022
Koondtulemus |
|
Eesti Reformierakond | 31,7% | 33,1% |
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 27,5% | 27,3% |
Eesti Keskerakond | 14,1% | 13,2% |
Eesti 200 | 9,2% | 9% |
Isamaa | 7,4% | 7,6% |
Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 6,6% | 6,5% |
Erakond Eestimaa Rohelised | 1,5% | 1,3% |
Erakond Parempoolsed | 0,6% | 0,7% |
Muu | 1,2% | 1,3% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (33,1%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,46%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks SDE puhul +/-0,76%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 27.09-03.10, 04.10-10.10, 11.10-17.10 ja 18.10-25.10 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.