Reformierakond kasvatas üle pika aja toetust ning möödus Keskerakonnast

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 22,2%, Reformierakonda 21,9% ja Keskerakonda 21,4% valimisõiguslikest kodanikest. 

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 9. novembrist 7. detsembrini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.

Liidrikohal oleva EKRE toetus langes nädalaga 1,3 protsendipunkti võrra. Oktoobri alguses ajaloo kõrgeima taseme (25,2%) saavutanud rahvuskonservatiivide toetus on pärast seda liikunud pigem langustrendis ning nende praegune toetus on tipphetkest 3 protsendipunkti võrra madalam. EKRE-st 0,3 protsendipunkti kaugusele jääb Reformierakond, kelle toetus tõusis nädalaga 1,2 protsendipunkti võrra. Sellega lõppes praeguseks peaministripartei augusti keskpaigast kestnud langustrend, mille jooksul kaotati oma toetusest eelmise nädala alguseks 10,3 protsendipunkti. Taas kolmandaks langenud Keskerakonna toetus nädalaga märkimisväärselt ei muutunud ning vahe EKRE-ga on 0,8 ja Reformierakonnaga 0,5 protsendipunkti.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (15%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (8,6%) ning Isamaa (8,1%).

Koalitsioonierakondi toetab kokku 43,3% ja opositsioonierakondi 38,9% vastajatest.

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks EKRE toetajad (22,2%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,29%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,85%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.

Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 09.11-15.11, 16.11-22.11, 23.11-29.11 ja 01.12-07.12  ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.