Reformierakond langes reitingutabelis kolmandale kohale
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 23,7%, Keskerakonda 21,7% ja Reformierakonda 21,6% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 20. oktoobrist – 15. novembrini ning kokku küsitleti 4002 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Esikohal jätkab EKRE, kelle edu reitingutabelis teisele kohale tõusnud Keskerakonna ees on 2 protsendipunkti. Keskerakonna toetus tõusis nädalaga 1,3 protsendipunkti võrra ning on käesoleva aasta kõrgeimal tasemel. Jätkuvalt langustrendis liikuv Reformierakond langes reitingutabelis kolmandaks ning peaministripartei toetus on madalaimal tasemele alates 2019. aasta algusest.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (14,2%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (8,3%) ning Isamaa (7,8%).
Koalitsioonierakondi toetab kokku 43,3% ja opositsioonierakondi 39,8% vastajatest.
| 13.10-08.11.2021
Koondtulemus |
20.10-15.11.2021
Koondtulemus |
|
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 24,5% | 23,7% |
| Eesti Keskerakond | 20,4% | 21,7% |
| Eesti Reformierakond | 22% | 21,6% |
| Eesti 200 | 13,8% | 14,2% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 8,3% | 8,3% |
| Isamaa | 8,2% | 7,8% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 1,7% | 1,9% |
| Muu | 1,1% | 0,8% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks EKRE toetajad (23,7%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,32%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,83%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 20.10-25.10, 27.10-02.11, 02.11-08.11 ja 09.11-15.11 ning nendele vastas kokku 4002 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
