Reformierakond langes sotside ja EKRE seljataha
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 27,4%, Keskerakonda 20,4% ning Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda 13,9% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 2. veebruarist kuni 1. märtsini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Liidrikohal oleva Isamaa ja teisel kohal oleva Keskerakonna toetus on jätkuvalt stabiilne. Kahte erakonda lahutab 7 protsendipunkti. Reitingutabelis kolmandal kohal on viimaste tulemuste põhjal Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kelle vahe Keskerakonnaga on 6,4 protsendipunkti.
Esikolmikule järgnevad EKRE (13%), Reformierakond (12,9%), Parempoolsed (6,6%) ning Eesti 200 (2%). Viimase nelja nädalaga kokku 2,3 protsendipunkti võrra toetust kaotanud Reformierakond on langenud reitingutabelis kolmandalt kohalt viiendale ning peaministripartei toetus on hetkel praktiliselt võrdne EKRE-ga.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 14,9% ning Riigikogu opositsioonierakondi 74,7% vastajatest.
| 26.01-21.02.2026
Koondtulemus |
02.02-01.03.2026
Koondtulemus |
|
| Isamaa | 27% | 27,4% |
| Eesti Keskerakond | 21% | 20,4% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 13,6% | 13,9% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 13,5% | 13% |
| Eesti Reformierakond | 13,8% | 12,9% |
| Erakond Parempoolsed | 5,8% | 6,6% |
| Eesti 200 | 2% | 2% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 0,8% | 1% |
| Muu | 2,6% | 3% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Isamaa toetajad (27,4%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,63%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,51%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 02.02-07.02, 09.02-15.02, 16.02-21.02 ja 23.02.01.03 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses, kus telefoniküsitlusele vastanud moodustavad valdava enamuse. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
