Reformierakond taastas liidripositsiooni, Keskerakond kaotas toetust
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 23,1%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 21,9% ja Keskerakonda 20,3% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 16. novembrist 13. detsembrini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Nädalaga 1,2 protsendipunkti võrra toetust kasvatanud Reformierakond taastas reitingutabelis liidripositsiooni, mis kuulus alates septembri lõpust EKRE-le. Viimase kahe nädalaga on Reformierakonna toetus tõusnud 2,4 protsendipunkti võrra. EKRE toetus nädalaga märkimisväärselt ei muutunud ning rahvuskonservatiivide vahe Reformierakonnaga on hetkel 1,2 protsendipunkti. Kolmandal kohal oleva Keskerakonna toetus langes nädalaga 1,1 protsendipunkti võrra ning Reformierakonnast jäädakse nüüd 2,8 ja EKRE-st 1,6 protsendipunkti kaugusele.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (15,4%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (8,5%) ning Isamaa (8,3%). Isamaa toetus on kõrgeimal tasemel alates 2019. aasta augustist.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 43,4% ja opositsioonierakondi 38,7% vastajatest.
| 09.11-07.12.2021
Koondtulemus |
16.11-13.12.2021
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 21,9% | 23,1% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 22,2% | 21,9% |
| Eesti Keskerakond | 21,4% | 20,3% |
| Eesti 200 | 15% | 15,4% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 8,6% | 8,5% |
| Isamaa | 8,1% | 8,3% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 1,8% | 1,5% |
| Muu | 1% | 1% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (23,1%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,31%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,85%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 16.11-22.11, 23.11-29.11, 01.12-07.12 ja 07.12-13.12 ning nendele vastas kokku 4001 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
