Reformierakonna langus peatus, EKRE kaotas ning Eesti 200 kasvatas toetust
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 28,6%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 20,9%, ja Keskerakonda 18,1% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 7. veebruarist 3. märtsini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Viimaste tulemuste põhjal on vahetult enne valimisi peatunud Reformierakonna ligi kolm kuud kestnud langustrend. Teisel kohal oleva EKRE toetus on võrreldes käesoleva nädala alguses avaldatud tulemustega 1,8 protsendipunkti võrra langenud. Keskerakonna toetus nädala alguse seisuga võrreldes märkimisväärselt ei muutunud, kuid viimase kolme nädala jooksul on kaotatud oma toetusest 1,8 protsendipunkti. Reformierakonna edu EKRE ees on 7,7 protsendipunkti ning EKRE edu Keskerakonna ees 2,8 protsendipunkti.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (11,2%), Isamaa (8,7%) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,5%). Eesti 200 toetus on valimiste nädalal tõusnud 1,7 protsendipunkti võrra, Isamaa ja sotside toetus märkimisväärselt muutunud ei ole.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 44,8% ja opositsioonierakondi 39% vastajatest.
Kui need viimased toetusprotsendid peaksid Riigikogu kohtadeks muutuma, siis saaks Reformierakond ilmselt 33 kohta, EKRE 23 kohta, Keskerakond 19 kohta, Eesti 200 11 kohta, Isamaa 8 kohta ning Sotsiaaldemokraadid 7 kohta.
| 31.01-27.02.2023
Koondtulemus |
07.02-03.03.2023
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 28,3% | 28,6% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 22,7% | 20,9% |
| Eesti Keskerakond | 18,8% | 18,1% |
| Eesti 200 | 9,5% | 11,2% |
| Isamaa | 8,6% | 8,7% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 7,4% | 7,5% |
| Erakond Parempoolsed | 1,6% | 1,9% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 1,6% | 1,6% |
| Muu | 1,2% | 1,3% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (28,6%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,77%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks SDE puhul +/-1,03%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 07.02-13.02, 14.02-20.02, 20.02-27.02 ja 27.02-03.03 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
