Reformierakonna langus peatus, EKRE tõus jätkub
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 24,2%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 20,7% ja Keskerakonda 17,3% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 27. märtsist 24. aprillini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Reformierakonna toetus jäi võrreldes eelmise nädalaga samale tasemele ning seega on vähemalt praeguseks peatunud peaministripartei 5 nädalat kestnud langus. Reformierakonna toetus on praegu 5,1 protsendipunkti võrra madalam kui viis nädalat tagasi. EKRE toetus on viimase nalja nädalaga tõusnud 4,1 protsendipunkti võrra. Kolmandal kohal oleva Keskerakonna toetus liikus valimiste järel tõusvas trendis, kuid viimaste tulemuste põhjal on tõus peatunud.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (15,4%), SDE (8,8%) ning Isamaa (8,1%). SDE toetus on viimase kahe nädalaga langenud 1,5 protsendipunkti võrra.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 48,4% ning opositsioonierakondi 46,1% vastajatest.
21.03-17.04.2023
Koondtulemus |
27.03-24.04.2023
Koondtulemus |
|
Eesti Reformierakond | 24,3% | 24,2% |
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 19,8% | 20,7% |
Eesti Keskerakond | 17,7% | 17,3% |
Eesti 200 | 15,4% | 15,4% |
Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 9,5% | 8,8% |
Isamaa | 7,9% | 8,1% |
Erakond Parempoolsed | 2,2% | 2,5% |
Erakond Eestimaa Rohelised | 1,5% | 1,5% |
Muu | 1,8% | 1,6% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (24,2%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,59%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-1,02%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlus 27.03-03.04, 03.04-10.04, 10.04-17.04 ja 18.04-24.04 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.