Reformierakonna suur edu püsib
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 34,4%, Keskerakonda 21,6% ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 14,1% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 8. jaanuarist 3. veebruarini ning kokku küsitleti 4006 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku. Nädalaga ükski erakond märkimisväärselt toetust ei kasvatanud ega kaotanud. Ülekaaluka liidrina jätkab Reformierakond, kelle edu teisel kohal oleva Keskerakonna ees on 12,8%.
Esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond (9,8%), Eesti 200 (7,8%) ning Isamaa (6,5%).
Opositsioonierakondi toetab kokku 44,2% ja koalitsioonierakondi 42,2% vastajatest.
| 03.01-27.01.2020
Koondtulemus |
08.01-03.02.2020
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 34,2% | 34,4% |
| Eesti Keskerakond | 22,3% | 21,6% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 14,1% | 14,1% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 9,3% | 9,8% |
| Eesti 200 | 7,5% | 7,8% |
| Isamaa | 6,7% | 6,5% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 3,2% | 3,2% |
| Elurikkuse Erakond | 0,9% | 0,9% |
| Eesti Vabaerakond | 0,7% | 0,7% |
| Muu | 0,9% | 1% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. See tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest ning statistiline viga on +/- 1,55%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest maksimaalselt vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 08.01-14.01, 16.01-21.01, 23.01-27.01, 28.01-03.02 ning nendele vastas kokku 4006 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
