Reformierakonna toetus langeb, EKRE toetus tõuseb ning Keskerakond on madalseisus
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 32,1%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 23,3%, ja Keskerakonda 15,1% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 16. augustist 12. septembrini ning kokku küsitleti 4004 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Reformierakonna toetus on viimase kolme nädalaga langenud 2,4 protsendipunkti võrra. EKRE toetus on viimased poolteist kuud liikunud tõusvas trendis ning võrreldes juuli lõpu seisuga on rahvuskonservatiivide toetus praegu 4,1 protsendipunkti võrra kõrgem. Kolmandal kohal oleva Keskerakonna toetus on madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (9,5%), Isamaa (8,5%) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,9%). Esikolmikule järgnevate erakondade toetuses pole viimastel nädalatel suuri muutusi toimunud.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 48,5% ja opositsioonierakondi 38,4% vastajatest.
| 09.08-05.09.2022
Koondtulemus |
16.08-12.09.2022
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 32,5% | 32,1% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 22,8% | 23,3% |
| Eesti Keskerakond | 16% | 15,1% |
| Eesti 200 | 9,3% | 9,5% |
| Isamaa | 8,1% | 8,5% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 7,8% | 7,9% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 1,7% | 1,9% |
| Muu | 1,8% | 1,7% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (32,1%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,45%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks SDE puhul +/-0,84%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 16.08-22.08, 23.08-29.08, 29.08-05.09 ja 06.09-12.09 ning nendele vastas kokku 4004 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
