Reformierakonna toetus langes alla 30%
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 29,7%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 21%, ja Keskerakonda 19,8% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 17. jaanuarist 13. veebruarini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Kui nädal tagasi paistis Reformierakonna toetus stabiliseerumas, siis viimaste tulemuste põhjal jätkas peaministripartei reiting langust ning alates detsembri algusest on kaotatud oma toetusest 3,9 protsendipunkti. EKRE toetus nädalaga märkimisväärselt ei muutunud ning Reformierakonna edu EKRE ees on 8,7 protsendipunkti. Keskerakonna toetus jätkab vähehaaval tõusmist ning on võrreldes eelmise aasta lõpuga 4,3 protsendipunkti võrra kõrgem. EKRE edu Keskerakonna ees on 1,2 protsendipunkti.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (11%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,2%) ning Isamaa (7,1%). SDE ja Isamaa toetus on viimaste tulemuste põhjal praktiliselt võrdne.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 44% ja opositsioonierakondi 40,8% vastajatest.
Kui riigikogu valimised peaksid toimuma täna, siis sellises riigikogus saaks Reformierakond 33 kohta, Keskerakond 21 kohta, EKRE 23 kohta, Eesti 200 11 kohta, Sotsid 7 kohta ning Isamaa 6 kohta.
| 10.01-06.02.2023
Koondtulemus |
17.01-13.02.2023
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 30,6% | 29,7% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 20,7% | 21% |
| Eesti Keskerakond | 19,1% | 19,8% |
| Eesti 200 | 11,1% | 11% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 7,8% | 7,2% |
| Isamaa | 7,1% | 7,1% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 1,7% | 1,6% |
| Erakond Parempoolsed | 1,3% | 1,5% |
| Muu | 0,6% | 1% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (29,7%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,79%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-1%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 17.01-23.01, 24.01-30.01, 31.01-06.02 ja 07.02-13.02 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
