Reformierakonna toetus liigub jätkuvalt tõusvas ning Eesti 200 toetus langevas trendis
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 33,9%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 20,2%, ja Keskerakonda 17% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 26. aprillist 23. maini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Viimase nädalaga erakondade toetusprotsendid märkimisväärselt ei muutunud, kuid pikemas vaates püsib Reformierakonna tõusutrend. Peaministripartei edu teisel kohal oleva EKRE ees on 13,7 protsendipunkti. Kolmandal kohal olev Keskerakond jääb EKRE-st 3,2 protsendipunkti kaugusele.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (12,6%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,2%) ning Isamaa (6%). Eesti 200 toetus on alates märtsi algusest oma toetusest kaotanud 7,1 protsendipunkti.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 50,9% ja opositsioonierakondi 33,4% vastajatest.
| 19.04-16.05.2022
Koondtulemus |
26.04-23.05.2022
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 33,5% | 33,9% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 20,9% | 20,2% |
| Eesti Keskerakond | 16,8% | 17% |
| Eesti 200 | 13% | 12,6% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 7,3% | 7,2% |
| Isamaa | 5,7% | 6% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 1,9% | 1,8% |
| Muu | 0,9% | 1,3% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (33,9%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,47%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,74%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 26.04-02.05, 04.05-09.05, 10.05-16.05 ja 16.05-23.05 ning nendele vastas kokku 4001 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
