Reformierakonna toetus on jätkuvalt langustrendis, Eesti 200 kasvatas toetust

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 23,8%, Reformierakonda 23,2% ja Keskerakonda 20,3% valimisõiguslikest kodanikest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 5. oktoobrist 2. novembrini ning kokku küsitleti 4004 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.

Kuigi EKRE toetus on 1,4 protsendipunkti võrra väiksem kui kuu aega tagasi, mil saavutati ajaloo kõrgeim reiting, siis rahvuskonservatiivide napp edu Reformierakonna ees püsib. Reformierakond on jätkuvalt toetust kaotamas ning see on madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest. Kolmandal kohal olev Keskerakond on sügisel vähehaaval oma positsiooni parandanud ning nende toetus ületab esimest korda pärast kevadet 20% piiri. Keskerakond jääb Reformierakonnast praegu 2,9 protsendipunkti kaugusele, mis on nende kahe erakonna puhul väikseim vahe alates 2019. aasta veebruarist.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (13,6%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (8,1%) ning Isamaa (7,9%). Eesti 200 toetus tõusis nädalaga 1,1 protsendipunkti võrra, SDE ja Isamaa toetus nädalaga ei muutunud.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 43,5% ja opositsioonierakondi 39,8% vastajatest.

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks EKRE toetajad (23,8%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,32%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,84%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.

Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 05.10-12.10, 13.10-18.10,  20.10-25.10 ja 27.10-02.11 ning nendele vastas kokku 4004 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.