Reformierakonna toetus on kiires languses

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 24,3%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 19,8% ja Keskerakonda 17,7% valimisõiguslikest kodanikest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 21. märtsist 17. aprillini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.

Reformierakonna toetus langes nädalaga 2 protsendipunkti võrra ning viimase nelja nädalaga on peaministripartei toetus langenud 5 protsendipunkti võrra. EKRE toetus tõusis nädalaga 1,8 protsendipunkti võrra ning viimase kolme nädalaga on oma toetust kasvatatud 3,2 protsendipunkti võrra. Keskerakonna toetus on viimase kolme nädalaga tõusnud 2,5 protsendipunkti võrra.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (15,4%), SDE (9,5%) ning Isamaa (7,9%).

Koalitsioonierakondi toetab kokku 49,2% ning opositsioonierakondi 45,4% vastajatest.

Toome välja ka viimased ühe nädala tulemused (valim 1000), kuna need erinevad kohati märkimisväärselt viimase nelja nädala tulemustest (valim 4000).

Viimase nädala tulemuste põhjal toetab EKRE-t 24,6%, Reformierakonda 21,6% ning Keskerakonda 17,2% valimisõiguslikest kodanikest. Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (14,2%), SDE (9,3%) ning Isamaa (7,3%).

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (24,3%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,58%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-1%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest.

Uuringufirma Norstat teostas küsitlus 20.03-27.03,  27.03-03.04, 03.04-10.04 ja 10.04-17.04 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.