Reformierakonna toetus on kõrgeimal tasemel alates eelmise aasta veebruarist
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 34,2%, Keskerakonda 18,9% ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 18,4% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 26. jaanuarist 22. veebruarini ning kokku küsitleti 4003 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Reformierakonna toetus liigub kuuendat nädalat järjest tõusvas trendis ning on esimest korda alates eelmise aasta veebruarist üle 34%. Keskerakonna toetus püsib jätkuvalt langustrendis ning on praegu 2,7% võrra madalam kui aasta alguses. EKRE 8 nädalat kestnud tõus on viimaste tulemuste põhjal peatunud.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (13,4%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (6,6%) ning Isamaa (5,3%). Eesti 200 toetus on alates aasta algusest vähenenud 3,1% võrra.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 53,1% ja opositsioonierakondi 30,3%.
| 18.01-15.02.2021
Koondtulemus |
26.01-22.02.2021
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 33,3% | 34,2% |
| Eesti Keskerakond | 19,3% | 18,9% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 18,6% | 18,4% |
| Eesti 200 | 14% | 13,4% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 6,3% | 6,6% |
| Isamaa | 5,3% | 5,3% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 2,1% | 2% |
| Muu | 1,1% | 1,2% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4003 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (34,2%) ning sellisel juhul on veamäär 1,47%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,69%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 26.01-01.02, 02.02-08.02, 09.02-15.02 ja 16.02-22.02 ning nendele vastas kokku 4003 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
