Reformierakonna toetus on madalaimal tasemel pärast valimisi
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 29,2%, Keskerakonda 21,6% ja Eesti 200 15,8% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 17. novembrist 14. detsembrini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Reformierakonna toetus langes nädalaga 1,9% võrra ning on nüüd madalaimal tasemel pärast 2019. aasta märtsis toimunud Riigikogu valimisi. Eesti 200 jätkas samal ajal tõusu ning parlamendivälise erakonna reiting tõusis nädalaga veel 1,1% võrra.
Esikolmikule järgnevad Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (13,6%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (8,2%) ning Isamaa (5,9%).
Koalitsioonierakondi toetab 41,1% ja opositsioonierakondi 37,4% vastajatest. Opositsioonierakondade summaarne toetus pole praguse Riigikogu kosseisu ajal veel nii madal olnud.
| 11.11-07.12
Koondtulemus |
17.11-14.12
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 31,1% | 29,2% |
| Eesti Keskerakond | 21% | 21,6% |
| Eesti 200 | 14,7% | 15,8% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 13,6% | 13,6% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 8,2% | 8,2% |
| Isamaa | 5,9% | 5,9% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 2,7% | 2,8% |
| Muu | 2,8% | 2,9% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (29,2%) ning sellisel juhul on veamäär 1,41%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,73%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 17.11-23.11, 24.11-30.11, 01.12-07.12 ja 09.12-14.122 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
