Reformierakonna toetus on pärast aasta alguse tõusu mõnevõrra langenud
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 27%, Keskerakonda 21% ning Reformierakonda 13,8% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 26. jaanuarist kuni 21. veebruarini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Liidrikohta hoidva Isamaa ja teisel kohal oleva Keskerakonna toetus pole viimastel nädalatel oluliselt muutunud. Neile järgneb Reformierakond, kelle toetus on viimase kolme nädalaga langenud 1,4 protsendipunkti võrra.
Neljandal ja viiendal kohal on Reformierakonnaga praktiliselt võrdse toetusega Sotsiaaldemokraatlik Erakond (13,6%) ja EKRE (13,5%). Parempoolsete toetus on 5,8% ning Eesti 200 toetus 2%.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 15,8% ning Riigikogu opositsioonierakondi 75,1% vastajatest.
| 19.01-15.02.2026
Koondtulemus |
26.01-21.02.2026
Koondtulemus |
|
| Isamaa | 27,4% | 27% |
| Eesti Keskerakond | 20,6% | 21% |
| Eesti Reformierakond | 14,3% | 13,8% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 13,3% | 13,6% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 12,6% | 13,5% |
| Erakond Parempoolsed | 5,9% | 5,8% |
| Eesti 200 | 2% | 2% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 1% | 0,8% |
| Muu | 2,9% | 2,6% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Isamaa toetajad (27%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,64%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,52%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 26.01-31.01, 02.02-07.02, 09.02-15.02 ja 16.02-21.02 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses, kus telefoniküsitlusele vastanud moodustavad valdava enamuse. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel
