Reformierakonna toetus on tagasi valimiste aegsel tasemel
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 28,8%, Keskerakonda 21,6% ja Eesti 200 16,5% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 24. novembrist 21. detsembrini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Pikalt ülikõrge toetusega olnud Reformierakonna reiting on tagasi tasemel, kus ta oli 2019. aasta märtsis toimunud valimiste ajal. Kui viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 28,8% küsitletutest, siis valimistel sai suurim opositsioonierakond 28,9% häältest. Samal ajal kasvatas veel toetust Eesti 200 ning parlamendivälise erakonna toetus on liikunud tõusvas trendis 10 nädalat järjest.
Esikolmikule järgnevad Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (14,3%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,5%) ning Isamaa (6,1%). SDE toetus on madalaimal tasemel alates selle aasta aprillist.
Koalitsioonierakondi toetab 42% ja opositsioonierakondi 36,3% vastajatest. Praeguse opositsiooni summaarne toetus pole varem nii madalal tasemel olnud.
| 17.11-14.12
Koondtulemus |
24.11-21.12
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 29,2% | 28,8% |
| Eesti Keskerakond | 21,6% | 21,6% |
| Eesti 200 | 15,8% | 16,5% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 13,6% | 14,3% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 8,2% | 7,5% |
| Isamaa | 5,9% | 6,1% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 2,8% | 2,6% |
| Muu | 2,9% | 2,6% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (28,8%) ning sellisel juhul on veamäär 1,4%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,74%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 24.11-30.11, 01.12-07.12, 09.12-14.12 ja 16.12-21.12 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
