Reformierakonna toetus pöördus aasta lõpus langusesse
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 32%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 24,6%, ja Keskerakonda 15,5% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 29. novembrist 27. detsembrini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Reformierakonna toetus on alates detsembri algusest olnud kerges languses ning viimase kolme nädalaga on peaministripartei toetus langenud 1,6 protsendipunkti võrra. Siiski lõpetab Reformierakond aasta kindla liidrina, nende edu EKRE ees on 7,4 protsendipunkti. EKRE ning kolmandal kohal oleva Keskerakonna toetus on hetkel stabiilne.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (9,8%), Isamaa (7,4%) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (6,7%).
Koalitsioonierakondi toetab kokku 46,1% ja opositsioonierakondi 40,1% vastajatest.
Kui Riigikogu valimised peaksid toimuma täna, siis saaks sellises Riigikogus Reformierakond 36 kohta, EKRE 27 kohta, Keskerakond 16 kohta, Eesti 200 9 kohta, Isamaa 7 kohta ning Sotsid 6 kohta.
| 22.11-19.12.2022
Koondtulemus |
22.11-19.12.2022
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 32,8% | 32% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 25% | 24,6% |
| Eesti Keskerakond | 15,5% | 15,5% |
| Eesti 200 | 9,7% | 9,8% |
| Isamaa | 6,9% | 7,4% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 6,6% | 6,7% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 1,6% | 1,8% |
| Erakond Parempoolsed | 0,8% | 0,8% |
| Muu | 0,8% | 1,4% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (32%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,85%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks SDE puhul +/-0,99%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 29.11-05.12, 06.12-12.12, 13.12-19.12 ja 20.12-27.12 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
