Reformierakonna toetus pöördus langusesse, EKRE toetus tõuseb
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 32,5%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 22,8%, ja Keskerakonda 16% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 9. augustist 5. septembrini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Reformierakonna toetus langes nädalaga ühe protsendipunkti võrra ning viimase kahe nädalaga on peaministripartei toetus langenud kahe protsendipunkti võrra. EKRE toetus tõusis nädalaga ühe protsendipunkti võrra ning kahte kõige populaarsemat erakonda lahutab nüüd 9,7 protsendipunkti. Kolmandal kohal oleva Keskerakonna toetus on madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest, kui Nostat erakondliku eelistuse küsitlustega alustas.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (9,3%), Isamaa (8,1%) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,8%). Eesti 200 märtsi algusest kestnud langus on praeguseks peatunud ning Isamaa möödus nädalaga reitingutabelis SDE-st.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 48,4% ja opositsioonierakondi 38,8% vastajatest.
02.08-29.08.2022
Koondtulemus |
09.08-05.09.2022
Koondtulemus |
|
Eesti Reformierakond | 33,5% | 32,5% |
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 21,8% | 22,8% |
Eesti Keskerakond | 16,3% | 16% |
Eesti 200 | 9,1% | 9,3% |
Isamaa | 8% | 8,1% |
Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 8,3% | 7,8% |
Erakond Eestimaa Rohelised | 1,4% | 1,7% |
Muu | 1,6% | 1,8% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (32,5%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,45%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks SDE puhul +/-0,83%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 09.08-15.08, 16.08-22.08, 23.08-29.08 ja 29.08-05.09 ning nendele vastas kokku 4001 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.