Reformierakonna toetus püsib languses, EKRE on viimastel nädalatel toetust kasvatanud

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 28,3%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 22,7%, ja Keskerakonda 18,8% valimisõiguslikest kodanikest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 31. jaanuarist 27. veebruarini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.

Viimaste tulemuste põhjal jätkub Reformierakonna langus, mis on kestnud alates eelmise aasta detsembri algusest. Selle aja jooksul on peaministripartei oma toetusest kaotanud 5,3 protsendipunkti. EKRE toetus on viimase kolme nädala jooksul tõusnud 2 protsendipunkti võrra. Keskerakonna toetus on hetkel pigem stabiilne.

Reformierakonna edu EKRE ees on valimiste nädala alguses 5,6 protsendipunkti. Keskerakond jääb EKRE-st 3,9 protsendipunkti kaugusele.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (9,5%), Isamaa (8,6%) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,4%). Isamaa toetus on viimase nelja nädala jooksul tõusnud 2 protsendipunkti võrra ning Eesti 200 toetus on samal ajal langenud 1,8 protsendipunkti võrra.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 44,3% ja opositsioonierakondi 41,5% vastajatest.

Kui need toetusprotsendid peaksid muutuma kohtadeks Riigikogus, siis saaks Reformierakond 32 kohta, EKRE 25 kohta, Keskerakond 20 kohta, Eesti 200 9 kohta, Isamaa 8 kohta ning Sotsid 7 kohta.

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (28,3%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,76%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks SDE puhul +/-1,03%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.

Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 31.01-06.02, 07.02-13.02, 14.02-20.02 ja 20.02-27.02 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.