Reformierakonna toetus püsib madalseisus, Isamaa toetus on enam kui kahe aasta kõrgeimal tasemel
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 24,8%, Reformierakonda 23,7% ja Keskerakonda 20% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 22. septembrist 18. oktoobrini ning kokku küsitleti 4004 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Liidrikohal on EKRE, kelle toetus nädalaga ei muutnud. Reformierakond, kelle toetus on madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest, jääb EKRE-st 1,1 protsendipunkti kaugusele. Kolmandal kohal olev Keskerakond jääb Reformierakonnast 3,7 ning EKRE-st 4,8 protsendipunkti kaugusele.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (11,9%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (8,6%) ning Isamaa (7,6%). Isamaa toetus on kõrgeimal tasemel alates 2019. aasta augustist.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 43,7% ja opositsioonierakondi 41% vastajatest.
| 15.09-12.10.2021
Koondtulemus |
22.09-18.10.2021
Koondtulemus |
|
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 24,8% | 24,8% |
| Eesti Reformierakond | 24,1% | 23,7% |
| Eesti Keskerakond | 19,3% | 20% |
| Eesti 200 | 12,5% | 11,9% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 9% | 8,6% |
| Isamaa | 6,8% | 7,6% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 2,1% | 2% |
| Muu | 1,4% | 1,4% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks EKRE toetajad (24,8%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,34%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,83%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 22.09-27.09, 28.09-05.10, 05.10-12.10 ja 13.10-18.10 ning nendele vastas kokku 4004 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
