Reformierakonna toetus püsib madalseisus
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 28,8%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 18,9% ja Reformierakonda 16,7% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 26. veebruarist 25. märtsini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Viimase nädalaga erakondade toetusprotsendid märkimisväärselt ei muutunud. Liidrikohal oleva Isamaa edu teisel kohal oleva EKRE ees on 9,9 protsendipunkti. Kolmandal kohal olev Reformierakond jääb EKRE-st 2,2 protsendipunkti kaugusele. Reformierakonna toetus on aasta esimese kolme kuu jooksul püsinud vahemikus 16,7-18,2%, mis on viimase viie aasta madalaim tase.
Esikolmikule järgnevad SDE (14,3%), Keskerakond (11,2%) ning Eesti 200 (5,8%). Pärast languse peatumist on sotside positsioon mõnevõrra paranenud, ning nende praegune toetus on 1 protsendipunkti võrra kõrgem kui kaks nädalat tagasi.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 36,6% ning opositsioonierakondi 58,9% vastajatest.
| 19.02-18.03.2024
Koondtulemus |
26.02-25.03.2024
Koondtulemus |
|
| Isamaa | 29% | 28,8% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 19% | 18,9% |
| Eesti Reformierakond | 17,2% | 16,7% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 13,4% | 14,3% |
| Eesti Keskerakond | 10,9% | 11,2% |
| Eesti 200 | 6% | 5,8% |
| Erakond Parempoolsed | 2% | 2% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 1,8% | 1,7% |
| Muu | 0,7% | 0,6% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Isamaa toetajad (28,8%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,67%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,86%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 26.02-04.03, 04.03-08.03, 11.03-18.03 ja 18.03-25.03 ning nendele vastas kokku 4001 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses, kus telefoniküsitlusele vastanud moodustavad valdava enamuse. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
