Reformierakonna toetus tegi nädalaga väikese tõusu
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 34,2%, Keskerakonda 22,3% ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 14,1% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 3. jaanuarist 27. jaanuarini ning kokku küsitleti 4004 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku. Reformierakonna toetus oli eelmise aasta lõpust kuni jaanuari keskpaigani langustrendis, kuid nüüd on see nädalaga 1,4% kasvanud.
Esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond (9,3%), Eesti 200 (7,5%) ning Isamaa (6,7%).
Opositsioonierakondi toetab kokku 43,5% ja koalitsioonierakondi 43,1% vastajatest.
| 18.12.2019-21.01.2020
Koondtulemus |
03.01-27.01.2020
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 32,8% | 34,2% |
| Eesti Keskerakond | 23% | 22,3% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 15% | 14,1% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 9,4% | 9,3% |
| Eesti 200 | 7,2% | 7,5% |
| Isamaa | 6,6% | 6,7% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 3,2% | 3,2% |
| Elurikkuse Erakond | 0,7% | 0,9% |
| Eesti Vabaerakond | 0,9% | 0,7% |
| Muu | 1,2% | 0,9% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. See tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest ning statistiline viga on +/- 1,55%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest maksimaalselt vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 03.01-07.01, 08.01-14.01, 16.01-21.01 ja 23.01-27.01 ning nendele vastas kokku 4004 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
