Reformierakonna tõus jätkub, Eesti 200 toetus pöördus langusesse
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 27,7%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 21,5%, ja Eesti 200 18,3% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 22. veebruarist 18. märtsini ning kokku küsitleti 4002 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Reformierakonna toetus tõusis nädalaga 1,3 protsendipunkti võrra ning viimase kuue nädalaga on peaministripartei toetus kasvanud 6,4 protsendipunkti võrra. EKRE toetus nädalaga märkimisväärselt ei muutunud ning Reformierakonnast jäädakse 6,2 protsendipunkti kaugusele. Kuni märtsi alguseni pikalt tõusvas trendis liikunud Eesti 200 toetus on nüüd viimase kahe nädalaga langenud 1,4 protsendipunkti võrra.
Esikolmikule järgnevad Keskerakond (16,3%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,9%) ning Isamaa (6%). Keskerakonna toetus on madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest. Isamaa on viimase nelja nädalaga kaotanud oma toetusest 1,4 protsendipunkti.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 44% ja opositsioonierakondi 35,4% vastajatest.
| 15.02-14.03.2022
Koondtulemus |
22.02-18.03.2022
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 26,4% | 27,7% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 21,8% | 21,5% |
| Eesti 200 | 18,8% | 18,3% |
| Eesti Keskerakond | 16,4% | 16,3% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 7,6% | 7,9% |
| Isamaa | 6,7% | 6% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 1,5% | 1,2% |
| Muu | 0,8% | 1,1% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (27,7%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,39%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,74%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 22.02-28.02, 01.03-07.03, 08.03-14.03 ja 14.03-18.03 ning nendele vastas kokku 4002 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
