Reformierakonna tõus peatus, EKRE jätkab rekordtasemel ning Keskerakond kasvatas nädalaga toetust
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 34,6%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 19,9% ja Keskerakonda 19,5% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 16. veebruarist 15. märtsini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Viimaste tulemuste põhjal on peatunud Reformierakonna kaheksa nädalat kestnud tõus. Teisel kohal oleva EKRE toetus on kõrgeimal tasemel alates 2019. aasta algusest. Suurima muutuse tegi nädalaga Keskerakond, kelle toetus kasvas 1,8% võrra.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (11,1%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (6%) ning Isamaa (5,3%).
Eesti 200 toetus on langenud 10 nädalat järjest ning ühegi erakonna toetus pole alates 2019. aasta algusest nii pikalt languses olnud. Alates selle aasta algusest on Eesti 200 kaotanud 5,4% oma toetusest. SDE toetus on madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 54,1% ja opositsioonierakondi 31,2%.
09.02-08.03.2021
Koondtulemus |
16.02-15.03.2021
Koondtulemus |
|
Eesti Reformierakond | 35,5% | 34,6% |
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 19,8% | 19,9% |
Eesti Keskerakond | 17,7% | 19,5% |
Eesti 200 | 12% | 11,1% |
Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 6,4% | 6% |
Isamaa | 5,3% | 5,3% |
Erakond Eestimaa Rohelised | 2,2% | 2,2% |
Muu | 1,1% | 1,4% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4003 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (34,6%) ning sellisel juhul on veamäär 1,47%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,69%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 16.02-22.02, 23.02-01.03, 02.03-08.03 ja 10.03-15.03 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.